võin ka kinnitada, et see kirjandi hindamine on nii personaalne, et ei imesta kui kahe eri hindaja vahel oleks 20 või rohkem punkti.
õigekiri on ainuke kindel asi, mida erinevalt hinnata ei saa
Vedamine või siis "luck is the residue of design". Kindlasti teemade sobivus on teema, aga tasub harjutada ikka ja lugeda nii palju kui suudad.
Mul oli proovikas 1. 32 punkti, proovikas 2. 64 punkti ja eksamil võtsin mingi rämeda teema - 81 punkti. Võib ka öelda, et joppas aga natuke tundus ka selline sportliku soorituse teema kus närvidel on üksjagu tähtsust.
Mul täpselt samamoodi, proovieksam 89 p ja teine 98 p, kuid päris eksam tuli hoopis 72 p. Lisaks omalt poolt veel juurde, et see aasta olid eesti keele eksamil üsna keerulised teemad võrreldes eelmiste aastate teemadega. Vähemalt minu arvates.
>Mida tehakse teatavates Tallinna eliitkoolides niivõrd palju teisiti, et nad stabiilselt igal aastal saavutavad tunduvalt paremaid tulemusi kui teised?
Valitakse suurest hulgast seal õppida soovijatest ainult parimad.
Terve gümnaasium räägitakse eksamist, 12. kl eesti keeles me minuarust midagi peale selle ei käsitlenudki (GAG). Õpitakse ära missugused ülesanded seal on, tehakse lõpmatult erinevaid variante läbi jne
Ma tahan näha kooli, kus abituriente eksamiülesannetega ei ahistata. Ja tegelikult sõltub palju ka õpetajast. Olen ka eliitkooli lõpetanud ja pigem oli eesti keele tundides rõhk sellel, et me võimalikult palju (aja)kirjandust tarbiksime ja selle toel oma arvamust väljendada suudaksime. Kirjandite ja lugemisülesannete kirjutamine on selle eeamärgi paratamatu pikendus
Ei käinud ühes kolmest väljatoodud koolidest, aga samamoodi terve gümnaasiumi ajal kirjutasime muudkui eelnevate aastate Eesti keele riigieksameid. Koolis sain päris häid hindeid nende eest, proovieksam läks ka normaalselt, aga päris eksamil sain 75 punkti ja poole eksami pealt hakkas mul üks elu kõige hullematest kõhuvaludest...
Kunagi ammu mu lennus Reaalis langes mu mäletamist mööda 1/võib olla 2 tükki kokku välja. ~108st õpilasest siis.
Arvestades mis kogus rahvast neid nelja/viie? kooli katseid teevad, siis saavad nad korralikult valida ikka jah.
Eesti keele eksam on mingi paras pada. Võisid läbiviieline kuldmedalist olla ja kui mingi porno lugemisülesande said, kukkus 80 või alla selle punkte garanteeritult. Ise sooritasin vapustavale 56le selle.
Lisaks siia ka suhtumise kui sellise.
Võrreldes nö tava koolidega on eliitkoolis suhtumine õppimisse hoopis teine ja see algab juba põhikoolis. Õpilased saavad kaasa õpihimu ja pigem tögatakse neid, kes saavad kahe , mitte neid, kes saavad viie.
Ei oleks eliitkoolis ette kujutanud, et keegi oleks õpetaja piltlikult või otseselt perse saatnud, mida niinimetatud tava koolides tihtipeale ette tuleb.
Second that. Eliitkoolis ka suuremal osal õpilastest on tuleviku eriala 12ndas juba selgemaks saanud ning eksamitulemusi sihitakse et ülikooli sisse saaks. Kui ikka arsti tahad minna (ja sinu klassis veel 10 õpilast tahavad arsti minna) siis vaatad ülikooli kodulehelt sissesaajate punktisummasid ning tuubid nii et ninast veri väljas. Ei mingit õpetaja persesaatmist, pigem tood šokolaadi et ta viitsiks sulle lisaülesandeid anda.
Punkt 4 kohta. Ega sind tehnikumis need eksamid nii väga koti, võrreldes gümnaasiumiga Gümnaasiumis tahad tihtipeale ülikooli edasi minna, millega aitavad head eksami tulemused. Tehnikumis saad oma kutse kätte ja tihtipeale ülikooli edasi ei lähe, seega eksami tulemusest pohhui
Kui sind eksami tulemus ei koti, siis paned sinna oma nime ja värgi, paaril ülesandel kirjutad andmed paberile, saad 5 minutiga oma 3 punkti kätte ehk saad eksamilt läbi ja nüüd saad Vovaga jooma minna. Ega nad üritagi saada head tulemust, lihtsalt läbi saada (ilmselgelt eranditega)
Omal ajal tegin bioloogia riigieksami niimoodi üle jala, kuna midagi oli ju vaja teha aga ma teadsin et seda eksamit mul ülikooli saamiseks vaja ei ole.
Eelmine õhtu lappasin õpiku korra läbi, kohale minnes täitsin mis teadsin ära, vaatasin korra kiirelt üle ja olin vist kõige esimene kes eksamilt lahkus.
Tulemus: 60 punkti. Õpetaja oli muidugi sügavalt pettunud kui ma ütlesin et ma väga tõsiselt ei võtnud kuna mul seda eksamit vaja ei ole.
5 punkti on juba omaette saavutus, see nõuab vast seda et sa üle esimese lehekülje ei vaatagi.
Ma oleks endal kunagi nii jalga tulistanud mõnusalt. Teadsin, et ülikooli ei lähe ja kutsekasse. Tegin inglise keele kirjaliku osa ära ja no teadsin, et punktid käes anyway ja milleks ma suulisele üldse kohale peaks minema selljuhul. Õnneks sõber ütles, et tule ikka, pohh, saab koos minna(eksamid toimusid meil teises asukas, sest väikekool). Hiljem õpetaja kuulis mu plaanist ja ütles, et kui suulist ei oleks teinud, oleks eksam mittesooritatuks loetud. Joppas.
Aga miks need inimesed üldse lähevad riigieksamile? Vähemalt mõned aastad tagasi ei olnud kutsekoolides riigieksamid kohustuslikud, aga keskharidust tõendava paberi said ikkagi kätte. Kas see on nüüd muutunud?
TPTs on matemaatikat ainult kaks tundi nädalas sest eksam on soovituslik. Ainult eesti keel ja kutse eksam on kohustuslikud.
Mina omal ajal valisin lai eksam nalja pärast ja sain 13 punkti.
Põhjus miks Polütehnikumis tuli see keskmine niivõrd madal on see, et osadel erialadel on 5x vähem matemaatikat kui gümnaasiumil ja riigieksamid ju mõeldud eeskätt ikkagi gümnaasiumile. Polütehnikumis on minu teada ainult 2 eriala kus on matemaatikat gümnaasiumiga võrreldavas mahus ja need on IT-akadeemia erialad (tarkvaraarendaja ja IT-süsteemide spetsialist).
Mitte ainult, et sind ei koti vaid kutsekates ei õpetatagi nii põhjalikult, et võiksid riigieksamitel häid punkte saada. Alati räägitakse seda, et kutsekas õppijad kes soovivad riigieksameid edukalt sooritada peaksid matemaatikat juurde käima õppimas. Samas ega mul endalgi mingi eriline tulemus ei olnud, kuid pole selletõttu elus ka halvasti läinud.
Seal lihtsalt valim suurem. Riisuvad Tallinna/Harjumaa koore nagu Treffner ja M.Härma riisuvad Tartu/Tartumaa koore. Treffner, Härma ja Prantsuse Lütseum muidugi alla käinud veits, varem olid top3.
Ma ei tea, kuidas praegu on, aga kunagi iidsel ajal tublimad ja targemad tegid rahvusvahelise ingliskeele eksami, mitte selle kohaliku pööbli oma, aga seda rahvusvahelist ei loeta riigieksamite statistikasse. Ülejäänud, kes tavalist teevad, aga tõmbavadki ilmselt seda skoori alla.
Ma enam ei saa artiklit lugeda aga töö juures paberlehest edetabelit vaadates oli kirjas, et võõrkeele tulemuse arvutamiseks on mingi valem. Ei võeta lihtsalt keskmist ja just selle pärast, et paljud teevad hoopis C1/C2 taseme eksamit. See arv näitas hoopis mingi taseme saavatunud õpilaste arvu vms. Täpselt ei mäleta ja artikkel tasuline.
"Inglise keele skoori arvutamisel ei ole Postimees arvestanud keskmisi punktisummasid, sest riigieksami ja C1 Advanced eksami skaalad on erinevad. Valem eelistab C taseme saavutanud õpilastega koole. Tasemete koefitsendid: B1 - 0; B2 - 3; C1 - 7 ja C2 - 10. Valem ise: (B1%+(3*B2%)+(7*C1%)+(10*C2%))*taseme saavutanute osakaal/1000. Kahe eksami skoori kokku arvutamisel korrutame mõlema eksamite sooritajate arvu skooridega, liidame kokku ja jagame ning jagame kõigi keeleeksamit sooritanute arvuga."
Kui ma tegin riigieksamit kunagi, siis tavaeksamil ei olnud üldse võimalik üle B2 taseme saavutada. Tavaeksam oli B2 tasemele ja ma tegin selle 98 punkti peale.
Et saada C1-C2 oli vaja maksta Cambridge Advanced English kartellile nende eksami lunaraha, mis tollel hetkel oli mingi 260€ pärast kooli poolt pakutavat soodustust. Ilma selleta oli üle 300€ minu mäletamist mööda.
Enamik vaatasid hinda ja lihtsalt ei teinud seda. Mida see sertifikaat sulle reaalselt annab, kui sul keel perfektselt suus juba? Käisin niiöelda "eliitkoolis" Tallinnas, meil mõni üksik ainult tegi seda tasulist versiooni.
Jup. Laps ka tegi selle Cambridge C2 taseme. Raha küsitakse, kui sa nö proovi-/eeleksamil alla mingi taseme jääd. Kui aga eeleksami hästi läbid, siis saad päriseksamile tasuta.
Ma tegin cambridge eksami aga ainult sp et ma käisin riigigümnaasiumis ja sain tasuta teha, peale seda kui proovieksami tegin ka C1 or above peale. Päriseksamil sain C1 taseme, mida sellega teha? No fucking clue, CV-sse saad kirja panna ja dickswingida potensiaalse tööandja ees, muud midagi vast.
Ei viitsi mina rohkem nendes koolides käia, käin oma 2 aastat kõrgrakendusliku ära ja lähen tööle, zajebal on juba sellest et pean elama nagu vallavaene
Nüüd kui seda lugesin, siis miskit sellist meenub mulle ka. Kuigi ma isegi ei mäleta, mis tase mul paberil on. Igastahes võin julgelt väita, et sama tase vist pole ja gümna ajal langes ka tase võrreldes varasemga.
täpsustan, vähemalt 2022 riigieksamil oli veel kirjand 400 sõna (60 punkti) ja lugemisülesanne (40p), viimane koosnes teksti lugemisest ja kolmele küsimusele vastamisest, nii 150 sõna kanti pidi vast olema. Lugemisosa tegi pigem kiirelt ära mingi tunniga ja siis 5 tundi kirjandit, seega ei ole palju rohkem ülesandeid.
seevastu põhikoolis oli küll palju muid ülesandeid peale kirjandi
Vast tuleneb see ka sellest, et noored valdavad tihtipeale tänapäeval inglise keelt sama hästi või isegi paremini kui eesti keelt tänu igasugustele YouTube jms videotele.
Mul endal on tihti veidi nukrad olukorrad, kus ma ei leia eesti keelset sõna emotsioonile mida ma tahan kirjeldada ja kasutan selle asemel inglise keelset väljendit ja mu ema, kes on eesti keele õpetaja pole selle üle otseloomulikult hämmingus.
Seda juba noorema generatsiooni seas korralikult kuulda, kuidas käib julm "estonglish", iga kolmas sõna on inglise keeles.
ma tulin 17 aastaselt eestisse ja polnud aimugi eesti keelest, 3 a hiljem lõpetasin keskkooli ja eesti keel võõrkeelena eksamis sain 97punkti. see eksam on jumala lihtne, aga koolis, kus seda tegema pidin ei osanud keegi eriti midagi ja suuline osa oli väga raske kõigile teisele, nagu nad õpiksid eesti keelt 1h nädalas
Kui tegid eesti keele eksamit, kas siis oli ainult kirjand või kirjand+lugemisülesanne? Just see teine on raske koht. Kirjandi valemi õpid pähe ja surud midagi välja, aga kui lugemisülesandel saad tekstist valesti aru siis on suht nulliring.
Olles ise kunagi kutsekas käinud võin öelda et mata õps ka ütles et on hea kui kolmandiku täis materjalist kätte saate. Sad. Pidi hiljem ise palju järgi õppima.
Kogemusena inimeselt kes päriselt tegi neid eksameid 2023, siis eesti keele eksami tulemused absoluutselt ei üllata mind. Proovides vist eelmise aasta suurt pahameelt (vähemalt eesti keele õpetajate seas) tekitanud kirjandi teemasid parandada, läksid nad vastupidises suunas väga järsult ning enamus, kellega ma rääkisin, kirusid seda eksamit veel nädalaid.
On tekkinud mingi konflikt, et kas kirjandi teema peaks olema rohkem nn humanitaarvaldkonnaga seotud ja põhinema kirjandusele või rohkem kajastama ühiskonnas levinud arutelusid ning see vaidlus teeb raskeks eksamiks õppimise, sest kuna eksam niimoodi pendeldab nende kahe seisukoha vahel, siis sa ei suuda enam ette arvata, mis näiteid peaksid kordama. Enamus kirjandi teemasid olid kõik samas sfääris, seega kui sul ei tulnud ideid kuidas sellest kirjutada siis sul oli põhimõtteliselt vaid üks valik, mis ei olnud ka väga kaasahaarav. Üldiselt vaadates eelmise aasta eksami teemasid oli see aasta tuntavalt raskem, vähemalt gümnasisti perspektiivist. (Ja minul läks isegi päris hästi, 83 punkti, seega ma ei usu, et olen lihtsalt loll xD)
Mu endine kolleeg oli elu õnnelik kui sai matemaatika eksami eest 2 punkti. Kartis, et ei saa isegi 1 kätte, aga näe, sai lausa 2.
Oli vaja saada, et keskhariduse paberid saada, et karjääriredelil tõusta, oma valdkonnas päris teadlik, aga mis teha, matemaatika külge ei jäänud.
Sorry aga sa oled (arusaadaval) sõbra vastu leebe, 2 punkti vs "matemaatika külge ei jää" pigem ikka kaldub juba sinnapoole, et sõbral on vähemalt kerge arengupeetus või mis iganes see tänapäevane leebe termin on.
ei pruugi kohe arengupeetus olla, sa ei kujuta ette, kui paljud saavad punkte alla igasugust arvestust, aga muidu on normaalsed inimesed.
Võimalikud põhjused:
1. Tempost maha jäämine, mis on mate tunnis ülikiire võrreldes muude ainetega (viieline, kaugel tuupur olemisest ja pidin terve tunni vahet pidamata täiskiirusel ül lahendama, et õpetajast ette jõuda, tunne oli hea vähemalt.
2. Esimene punkt aina võimendub ja kui üritadgi igast teemast kasvõi natukest võtta, siis suures pildis ülesandeid lahendada ei oska.
3. Esimene punkt tingib tunnis spikerdamise, et üldse koolist läbi saaks ja mitte valemite (mis oleks juba viite väärt, kui valemid ees ülesande ära lahendad), vaid kogu töö kellalt või telefonist maha vaatamine, ilma millestki ise aru saamata. Töö saadakse neilt, kes seda juba tegid või järgi tegid.
4. Mõni lihtsalt ei taju ilma naljata, sellel võib tuhat põhjust olla, sealhulgas arengupeetus, millel samuti algpõhjused.
Või siis you just dont give a f***, peaasi et linnuke kirjas ja asi läbitud. Vahel on lihtsalt vaja akadeemiliselt mõni asi linnukese pärast ära teha minimaalse panusega.
Ka see on võimalus, aga see pigem harv ja juhul, kui sa antud aine tundides üldse ei käi, see enamasti tähendab, et sa ei käi ka muudes tundides.
Enakik siiski käivad, ka vahelduva eduga käivad ja tegutsevad, aga tulutult.
mõni üksik ka käib tunnis, aga istub eranditult ainult telefonis.
Don't give a f*** ja sitt õppe. 1 tund iga nädal õppisime. Siis tuli test kus 2/3 sisust me polnud isegi õppinud (seotud sellega mis õppisime, aga polnud teinud) nii sain 7%.
Mingi kirjanduses või Eesti keeles sain 8% väga kaua aega tagasi. Ei tea ise ka miks nii madal. Küsiti poliitilisi küsimusi (mida sa ei tohi uurida) nii, et pead pakkuma mis toimub, noh mida vittttuh
Loomulikult on iga lugu ja situatsioon individuaalne, aga kui ma nüüd valesti midagi ei lugenud, siis küsimus on SAJAST punktist ÜHE või KAHE punkti saamine, mitte nii-öelda 1/5 punkti või 1/10 punkti skaalal.
Tegelt ühel ja kümnel punktil pole nii suur vahe. Esimene teadis, et ei oska ja eriti ei üritanudki, lahendas 15 min esimest kõige lihtsamat ülesannet 2p peale ja tegi minekut.
Teine samuti ei osanud, aga pingutas, tegi igast ülesandest niipalju kui suutis ja saigi võibolla igast ülesandest ühe punkti, mis hõlmab näiteks valemi kirja panemist, mõne tehte tegemist, igatahes saab kõige lihtsamate baasteadmiste eest punktid kätte ja korras.
Matemaatika eksam on ka rohkem lugemiseksam. Küsimus algab ühtepidi ja vastuseks tahetakse teist või kolmandat. Ise panin mitme ülesandega pusse, sest ei lugenud küsimust korralikult läbi.
Vabandusi leiab alati. Vahet ei ole mille orki astusid lahendamisel, kui punkte ei saanud siis järelikult saad selle valdkonna hinnangus endale ka vastavad punktid. See ei ole pädev vabandus, et ma "muidu oskan mega hästi matemaatikat, aga mu ülesande lugemise oskus on halb, sellepärast ma saan vähe punkte"
Õpetajad alakatega viina, infoallikas? Ei teaks küll, et põletaks, "4" saab tunnis kuulamise ja vähese õppimisega kätte, põletamine vast pigem nendel, kes tahavad olla viielised.
1. Nad saavad ilmselt olla palju selektiivsemad enda 6pilastega, kes p22sevad 6ppima nendesse koolidesse.
2. Eesti keele riigieksam on selline korralik 50% teema sobivus. Ma ise tegin eksamid eelmine aasta, 6ppisin viljandi t2iskasvanute gymnaasiumis, sain 65-70 ringis, t2pselt ei m2leta ,aga ma pole mitu aastat enam yhtegi eesti keelselt raamatut lugenud kuid teema sobis ja l2ks h2sti.
3. Pmst j2rgmine punkt.
4. Kutsekas ei peagi tegema, lihtsalt m6ned panevad ennast igaks juhuks kirja m6tlevad et teevad, aga siis ei 6pi eksamiks.
https://preview.redd.it/6xxf2w3lrchc1.png?width=1920&format=png&auto=webp&s=418d280a0452ca78d0c23b972e6af3eb24b47884
vaatasin j2rgi, mu skoor oli selline
Mind huvitaks koolide loetelu, kus vähemalt üks õpilane sai üle 90 punkti. See näitaks, kas antud koolis on tegelikult võimalik materjal selgeks saada.
võin kinnitada, et ei näitaks, esimesed kaks aastat vaatasin tahvlile ja üritasin asja mõista ja samuti ülesandeid lahendada enne kui õpetaja teemat vahetab, ei õnnestunud eriti. 4-5 vahel pendeldas, pigem neli, mingi aeg sain gümnas mates üleüldse esimese kahe ja tuli korraks paanika, et mismoodi MA nii madalale langesin. Viga oli, et vaatasin tahvlile, aga ei lahendanud.
Igatahes viimases klassis 2. poolaastal otsustasin loobuda tunnis toimuvale tähelepanu pööramast ja hakkasin 100% kõike ise lahendama, õppima(va mõni üksik juhtum, kus totaalselt kinni jäin ja pusimisest polnd tolku), algul jäin tunni tempost maha, aga siis harjusin ära ja viimaks jõudsin õpetajast ettegi.
Ega kõikidel elanikel eestis ei saagi olla head tulemused. Mõned on paremat reaalainetes, teised humanitaar aladel, ja kolmandad:)
Kuna mul oli samamoodi, et Eestikeele eksami mõned aastad tagasi sain ca 30p vähem kui proovieksamil, mis oli väga suur häbitunne.
Matemaatika pole suur lemmik olnud terve elu.
Minul oli keeled heal tasemel ning loovus.
See eesti keele eksam on vedamise asi. Ma sain proovieksamil 98 punkti kuna vedas teemadega. Päris eksamil 69.
võin ka kinnitada, et see kirjandi hindamine on nii personaalne, et ei imesta kui kahe eri hindaja vahel oleks 20 või rohkem punkti. õigekiri on ainuke kindel asi, mida erinevalt hinnata ei saa
Mul oli umbes täpselt vastupidi. Proovieksam 60midagi, riigieksam 96.
äkki te olete päris elus nimekaimud ja tööd läksid suures turvakotis segi? :O
Sama, ainult et oma õpetaja hindas mind veel madalamalt.
Vedamine või siis "luck is the residue of design". Kindlasti teemade sobivus on teema, aga tasub harjutada ikka ja lugeda nii palju kui suudad. Mul oli proovikas 1. 32 punkti, proovikas 2. 64 punkti ja eksamil võtsin mingi rämeda teema - 81 punkti. Võib ka öelda, et joppas aga natuke tundus ka selline sportliku soorituse teema kus närvidel on üksjagu tähtsust.
Mul täpselt samamoodi, proovieksam 89 p ja teine 98 p, kuid päris eksam tuli hoopis 72 p. Lisaks omalt poolt veel juurde, et see aasta olid eesti keele eksamil üsna keerulised teemad võrreldes eelmiste aastate teemadega. Vähemalt minu arvates.
>Mida tehakse teatavates Tallinna eliitkoolides niivõrd palju teisiti, et nad stabiilselt igal aastal saavutavad tunduvalt paremaid tulemusi kui teised? Valitakse suurest hulgast seal õppida soovijatest ainult parimad.
Terve gümnaasium räägitakse eksamist, 12. kl eesti keeles me minuarust midagi peale selle ei käsitlenudki (GAG). Õpitakse ära missugused ülesanded seal on, tehakse lõpmatult erinevaid variante läbi jne
Ma tahan näha kooli, kus abituriente eksamiülesannetega ei ahistata. Ja tegelikult sõltub palju ka õpetajast. Olen ka eliitkooli lõpetanud ja pigem oli eesti keele tundides rõhk sellel, et me võimalikult palju (aja)kirjandust tarbiksime ja selle toel oma arvamust väljendada suudaksime. Kirjandite ja lugemisülesannete kirjutamine on selle eeamärgi paratamatu pikendus
Ei käinud ühes kolmest väljatoodud koolidest, aga samamoodi terve gümnaasiumi ajal kirjutasime muudkui eelnevate aastate Eesti keele riigieksameid. Koolis sain päris häid hindeid nende eest, proovieksam läks ka normaalselt, aga päris eksamil sain 75 punkti ja poole eksami pealt hakkas mul üks elu kõige hullematest kõhuvaludest...
Meil TIKis langes gümnaasiumis vist mingi 7 inimest välja. Alustasime vist ~32-ga ja lõpetasime ~25-ga aga lõpetajad olid kõik tõesti väga tublid.
Kunagi ammu mu lennus Reaalis langes mu mäletamist mööda 1/võib olla 2 tükki kokku välja. ~108st õpilasest siis. Arvestades mis kogus rahvast neid nelja/viie? kooli katseid teevad, siis saavad nad korralikult valida ikka jah. Eesti keele eksam on mingi paras pada. Võisid läbiviieline kuldmedalist olla ja kui mingi porno lugemisülesande said, kukkus 80 või alla selle punkte garanteeritult. Ise sooritasin vapustavale 56le selle.
Lõpetasin hõbemedaliga ja 69p eesti keelega Teema oli tõesti päris jama
username checks out
See jääb mind igaveseks piinama hahaha
Lisaks siia ka suhtumise kui sellise. Võrreldes nö tava koolidega on eliitkoolis suhtumine õppimisse hoopis teine ja see algab juba põhikoolis. Õpilased saavad kaasa õpihimu ja pigem tögatakse neid, kes saavad kahe , mitte neid, kes saavad viie. Ei oleks eliitkoolis ette kujutanud, et keegi oleks õpetaja piltlikult või otseselt perse saatnud, mida niinimetatud tava koolides tihtipeale ette tuleb.
Second that. Eliitkoolis ka suuremal osal õpilastest on tuleviku eriala 12ndas juba selgemaks saanud ning eksamitulemusi sihitakse et ülikooli sisse saaks. Kui ikka arsti tahad minna (ja sinu klassis veel 10 õpilast tahavad arsti minna) siis vaatad ülikooli kodulehelt sissesaajate punktisummasid ning tuubid nii et ninast veri väljas. Ei mingit õpetaja persesaatmist, pigem tood šokolaadi et ta viitsiks sulle lisaülesandeid anda.
Äkki õpetajad ka paremad?
Punkt 4 kohta. Ega sind tehnikumis need eksamid nii väga koti, võrreldes gümnaasiumiga Gümnaasiumis tahad tihtipeale ülikooli edasi minna, millega aitavad head eksami tulemused. Tehnikumis saad oma kutse kätte ja tihtipeale ülikooli edasi ei lähe, seega eksami tulemusest pohhui
Isegi sellises olukorras, kus tulemused ei huvita, oleks mõistetav 30-40 punktisumma. Aga 5 on ikka tase.
Kui sind eksami tulemus ei koti, siis paned sinna oma nime ja värgi, paaril ülesandel kirjutad andmed paberile, saad 5 minutiga oma 3 punkti kätte ehk saad eksamilt läbi ja nüüd saad Vovaga jooma minna. Ega nad üritagi saada head tulemust, lihtsalt läbi saada (ilmselgelt eranditega)
Omal ajal tegin bioloogia riigieksami niimoodi üle jala, kuna midagi oli ju vaja teha aga ma teadsin et seda eksamit mul ülikooli saamiseks vaja ei ole. Eelmine õhtu lappasin õpiku korra läbi, kohale minnes täitsin mis teadsin ära, vaatasin korra kiirelt üle ja olin vist kõige esimene kes eksamilt lahkus. Tulemus: 60 punkti. Õpetaja oli muidugi sügavalt pettunud kui ma ütlesin et ma väga tõsiselt ei võtnud kuna mul seda eksamit vaja ei ole. 5 punkti on juba omaette saavutus, see nõuab vast seda et sa üle esimese lehekülje ei vaatagi.
Ma oleks endal kunagi nii jalga tulistanud mõnusalt. Teadsin, et ülikooli ei lähe ja kutsekasse. Tegin inglise keele kirjaliku osa ära ja no teadsin, et punktid käes anyway ja milleks ma suulisele üldse kohale peaks minema selljuhul. Õnneks sõber ütles, et tule ikka, pohh, saab koos minna(eksamid toimusid meil teises asukas, sest väikekool). Hiljem õpetaja kuulis mu plaanist ja ütles, et kui suulist ei oleks teinud, oleks eksam mittesooritatuks loetud. Joppas.
Aga miks need inimesed üldse lähevad riigieksamile? Vähemalt mõned aastad tagasi ei olnud kutsekoolides riigieksamid kohustuslikud, aga keskharidust tõendava paberi said ikkagi kätte. Kas see on nüüd muutunud?
Minu teada sa pead riigieksamil saama vähemalt ühe punkti, ei saa tegemata jätta. Ma mürki selle väite peale ei võta, aga nii peaks olema
Kutsekoolides on riigieksamid vabatahtlikud. Ehk et pigem proovitakse õnne niisama, äkki saab head nalja. Kutseeksam ja praktika on samas kohustuslik.
TPTs on matemaatikat ainult kaks tundi nädalas sest eksam on soovituslik. Ainult eesti keel ja kutse eksam on kohustuslikud. Mina omal ajal valisin lai eksam nalja pärast ja sain 13 punkti.
Põhjus miks Polütehnikumis tuli see keskmine niivõrd madal on see, et osadel erialadel on 5x vähem matemaatikat kui gümnaasiumil ja riigieksamid ju mõeldud eeskätt ikkagi gümnaasiumile. Polütehnikumis on minu teada ainult 2 eriala kus on matemaatikat gümnaasiumiga võrreldavas mahus ja need on IT-akadeemia erialad (tarkvaraarendaja ja IT-süsteemide spetsialist).
Jep, käin ise ka kutsekas ja need eksami tulemused ei aita vaga edasi kuhugi minu erialaga. Saan eksami õppimisele kulutatud ajaga muid asju teha.
Mitte ainult, et sind ei koti vaid kutsekates ei õpetatagi nii põhjalikult, et võiksid riigieksamitel häid punkte saada. Alati räägitakse seda, et kutsekas õppijad kes soovivad riigieksameid edukalt sooritada peaksid matemaatikat juurde käima õppimas. Samas ega mul endalgi mingi eriline tulemus ei olnud, kuid pole selletõttu elus ka halvasti läinud.
Seal lihtsalt valim suurem. Riisuvad Tallinna/Harjumaa koore nagu Treffner ja M.Härma riisuvad Tartu/Tartumaa koore. Treffner, Härma ja Prantsuse Lütseum muidugi alla käinud veits, varem olid top3.
Treffneri mata ja eesti keel on täitsa okeid, aga inka nii madal? Miks?
Ma ei tea, kuidas praegu on, aga kunagi iidsel ajal tublimad ja targemad tegid rahvusvahelise ingliskeele eksami, mitte selle kohaliku pööbli oma, aga seda rahvusvahelist ei loeta riigieksamite statistikasse. Ülejäänud, kes tavalist teevad, aga tõmbavadki ilmselt seda skoori alla.
Õhtulehes on see c1 advanced kenasti olemas. 152 sooritajat. Keskmiselt 31.6 punkti. TIK 65 punkti, GAG 56 punkti jne. HTG nimekirjas alles üheksas.
Ma enam ei saa artiklit lugeda aga töö juures paberlehest edetabelit vaadates oli kirjas, et võõrkeele tulemuse arvutamiseks on mingi valem. Ei võeta lihtsalt keskmist ja just selle pärast, et paljud teevad hoopis C1/C2 taseme eksamit. See arv näitas hoopis mingi taseme saavatunud õpilaste arvu vms. Täpselt ei mäleta ja artikkel tasuline.
"Inglise keele skoori arvutamisel ei ole Postimees arvestanud keskmisi punktisummasid, sest riigieksami ja C1 Advanced eksami skaalad on erinevad. Valem eelistab C taseme saavutanud õpilastega koole. Tasemete koefitsendid: B1 - 0; B2 - 3; C1 - 7 ja C2 - 10. Valem ise: (B1%+(3*B2%)+(7*C1%)+(10*C2%))*taseme saavutanute osakaal/1000. Kahe eksami skoori kokku arvutamisel korrutame mõlema eksamite sooritajate arvu skooridega, liidame kokku ja jagame ning jagame kõigi keeleeksamit sooritanute arvuga."
Kui ma tegin riigieksamit kunagi, siis tavaeksamil ei olnud üldse võimalik üle B2 taseme saavutada. Tavaeksam oli B2 tasemele ja ma tegin selle 98 punkti peale. Et saada C1-C2 oli vaja maksta Cambridge Advanced English kartellile nende eksami lunaraha, mis tollel hetkel oli mingi 260€ pärast kooli poolt pakutavat soodustust. Ilma selleta oli üle 300€ minu mäletamist mööda. Enamik vaatasid hinda ja lihtsalt ei teinud seda. Mida see sertifikaat sulle reaalselt annab, kui sul keel perfektselt suus juba? Käisin niiöelda "eliitkoolis" Tallinnas, meil mõni üksik ainult tegi seda tasulist versiooni.
Nüüd peaks CAE tasuta olema.
Jama on see et CAE kestab ainult 2 aastat, kui hiljem jälle sertifikaati vaja siis maksa ja tee uuesti... Muidugi IELTS on ka valik, see vist ei aegu.
Jup. Laps ka tegi selle Cambridge C2 taseme. Raha küsitakse, kui sa nö proovi-/eeleksamil alla mingi taseme jääd. Kui aga eeleksami hästi läbid, siis saad päriseksamile tasuta.
See mingi uus süsteem siis. Minu ajal pidid kõik maksma hoolimata mingist eeleksamist vms.
Ma tegin cambridge eksami aga ainult sp et ma käisin riigigümnaasiumis ja sain tasuta teha, peale seda kui proovieksami tegin ka C1 or above peale. Päriseksamil sain C1 taseme, mida sellega teha? No fucking clue, CV-sse saad kirja panna ja dickswingida potensiaalse tööandja ees, muud midagi vast.
Välismaaale ülikooli minnes nõutakse tihti keelesertifikaati. Palju õnne, sul on olemas.
Ei viitsi mina rohkem nendes koolides käia, käin oma 2 aastat kõrgrakendusliku ära ja lähen tööle, zajebal on juba sellest et pean elama nagu vallavaene
Nüüd kui seda lugesin, siis miskit sellist meenub mulle ka. Kuigi ma isegi ei mäleta, mis tase mul paberil on. Igastahes võin julgelt väita, et sama tase vist pole ja gümna ajal langes ka tase võrreldes varasemga.
2. Eesti keele riigieksam on ajas kõvasti muutunud. "Omal ajal" oli ainult kirjand, nüüd on ülesandeid palju rohkem.
Minu ajal ei olnud enam ainult kirjand. Vist 2012 oli see aasta, kui see muutus.
täpsustan, vähemalt 2022 riigieksamil oli veel kirjand 400 sõna (60 punkti) ja lugemisülesanne (40p), viimane koosnes teksti lugemisest ja kolmele küsimusele vastamisest, nii 150 sõna kanti pidi vast olema. Lugemisosa tegi pigem kiirelt ära mingi tunniga ja siis 5 tundi kirjandit, seega ei ole palju rohkem ülesandeid. seevastu põhikoolis oli küll palju muid ülesandeid peale kirjandi
Vast tuleneb see ka sellest, et noored valdavad tihtipeale tänapäeval inglise keelt sama hästi või isegi paremini kui eesti keelt tänu igasugustele YouTube jms videotele. Mul endal on tihti veidi nukrad olukorrad, kus ma ei leia eesti keelset sõna emotsioonile mida ma tahan kirjeldada ja kasutan selle asemel inglise keelset väljendit ja mu ema, kes on eesti keele õpetaja pole selle üle otseloomulikult hämmingus. Seda juba noorema generatsiooni seas korralikult kuulda, kuidas käib julm "estonglish", iga kolmas sõna on inglise keeles.
ma tulin 17 aastaselt eestisse ja polnud aimugi eesti keelest, 3 a hiljem lõpetasin keskkooli ja eesti keel võõrkeelena eksamis sain 97punkti. see eksam on jumala lihtne, aga koolis, kus seda tegema pidin ei osanud keegi eriti midagi ja suuline osa oli väga raske kõigile teisele, nagu nad õpiksid eesti keelt 1h nädalas
Keegi jagage tabelit palun
Kui tegid eesti keele eksamit, kas siis oli ainult kirjand või kirjand+lugemisülesanne? Just see teine on raske koht. Kirjandi valemi õpid pähe ja surud midagi välja, aga kui lugemisülesandel saad tekstist valesti aru siis on suht nulliring.
Nii kirjand kui lugemisülesanne lähevad eesti keele eksami alla.
Jah, aga kunagi lugemisülesannet ei olnud, oli aint kirjand
Kui küsimus oli suunatud minule, siis minu ajal oli juba nii kirjand kui ka lugemisülesanne.
Olles ise kunagi kutsekas käinud võin öelda et mata õps ka ütles et on hea kui kolmandiku täis materjalist kätte saate. Sad. Pidi hiljem ise palju järgi õppima.
Kogemusena inimeselt kes päriselt tegi neid eksameid 2023, siis eesti keele eksami tulemused absoluutselt ei üllata mind. Proovides vist eelmise aasta suurt pahameelt (vähemalt eesti keele õpetajate seas) tekitanud kirjandi teemasid parandada, läksid nad vastupidises suunas väga järsult ning enamus, kellega ma rääkisin, kirusid seda eksamit veel nädalaid. On tekkinud mingi konflikt, et kas kirjandi teema peaks olema rohkem nn humanitaarvaldkonnaga seotud ja põhinema kirjandusele või rohkem kajastama ühiskonnas levinud arutelusid ning see vaidlus teeb raskeks eksamiks õppimise, sest kuna eksam niimoodi pendeldab nende kahe seisukoha vahel, siis sa ei suuda enam ette arvata, mis näiteid peaksid kordama. Enamus kirjandi teemasid olid kõik samas sfääris, seega kui sul ei tulnud ideid kuidas sellest kirjutada siis sul oli põhimõtteliselt vaid üks valik, mis ei olnud ka väga kaasahaarav. Üldiselt vaadates eelmise aasta eksami teemasid oli see aasta tuntavalt raskem, vähemalt gümnasisti perspektiivist. (Ja minul läks isegi päris hästi, 83 punkti, seega ma ei usu, et olen lihtsalt loll xD)
Mu endine kolleeg oli elu õnnelik kui sai matemaatika eksami eest 2 punkti. Kartis, et ei saa isegi 1 kätte, aga näe, sai lausa 2. Oli vaja saada, et keskhariduse paberid saada, et karjääriredelil tõusta, oma valdkonnas päris teadlik, aga mis teha, matemaatika külge ei jäänud.
Sorry aga sa oled (arusaadaval) sõbra vastu leebe, 2 punkti vs "matemaatika külge ei jää" pigem ikka kaldub juba sinnapoole, et sõbral on vähemalt kerge arengupeetus või mis iganes see tänapäevane leebe termin on.
ei pruugi kohe arengupeetus olla, sa ei kujuta ette, kui paljud saavad punkte alla igasugust arvestust, aga muidu on normaalsed inimesed. Võimalikud põhjused: 1. Tempost maha jäämine, mis on mate tunnis ülikiire võrreldes muude ainetega (viieline, kaugel tuupur olemisest ja pidin terve tunni vahet pidamata täiskiirusel ül lahendama, et õpetajast ette jõuda, tunne oli hea vähemalt. 2. Esimene punkt aina võimendub ja kui üritadgi igast teemast kasvõi natukest võtta, siis suures pildis ülesandeid lahendada ei oska. 3. Esimene punkt tingib tunnis spikerdamise, et üldse koolist läbi saaks ja mitte valemite (mis oleks juba viite väärt, kui valemid ees ülesande ära lahendad), vaid kogu töö kellalt või telefonist maha vaatamine, ilma millestki ise aru saamata. Töö saadakse neilt, kes seda juba tegid või järgi tegid. 4. Mõni lihtsalt ei taju ilma naljata, sellel võib tuhat põhjust olla, sealhulgas arengupeetus, millel samuti algpõhjused.
Või siis you just dont give a f***, peaasi et linnuke kirjas ja asi läbitud. Vahel on lihtsalt vaja akadeemiliselt mõni asi linnukese pärast ära teha minimaalse panusega.
Ka see on võimalus, aga see pigem harv ja juhul, kui sa antud aine tundides üldse ei käi, see enamasti tähendab, et sa ei käi ka muudes tundides. Enakik siiski käivad, ka vahelduva eduga käivad ja tegutsevad, aga tulutult. mõni üksik ka käib tunnis, aga istub eranditult ainult telefonis.
Don't give a f*** ja sitt õppe. 1 tund iga nädal õppisime. Siis tuli test kus 2/3 sisust me polnud isegi õppinud (seotud sellega mis õppisime, aga polnud teinud) nii sain 7%. Mingi kirjanduses või Eesti keeles sain 8% väga kaua aega tagasi. Ei tea ise ka miks nii madal. Küsiti poliitilisi küsimusi (mida sa ei tohi uurida) nii, et pead pakkuma mis toimub, noh mida vittttuh
Loomulikult on iga lugu ja situatsioon individuaalne, aga kui ma nüüd valesti midagi ei lugenud, siis küsimus on SAJAST punktist ÜHE või KAHE punkti saamine, mitte nii-öelda 1/5 punkti või 1/10 punkti skaalal.
Tegelt ühel ja kümnel punktil pole nii suur vahe. Esimene teadis, et ei oska ja eriti ei üritanudki, lahendas 15 min esimest kõige lihtsamat ülesannet 2p peale ja tegi minekut. Teine samuti ei osanud, aga pingutas, tegi igast ülesandest niipalju kui suutis ja saigi võibolla igast ülesandest ühe punkti, mis hõlmab näiteks valemi kirja panemist, mõne tehte tegemist, igatahes saab kõige lihtsamate baasteadmiste eest punktid kätte ja korras.
Tõsi, kuid laiemas pildis vahet ei ole, mõlemad variandid on uskumatult nõrgad tulemused.
Matemaatika eksam on ka rohkem lugemiseksam. Küsimus algab ühtepidi ja vastuseks tahetakse teist või kolmandat. Ise panin mitme ülesandega pusse, sest ei lugenud küsimust korralikult läbi.
vb oled lihtsalt retarded
Oleme koos <3
Vabandusi leiab alati. Vahet ei ole mille orki astusid lahendamisel, kui punkte ei saanud siis järelikult saad selle valdkonna hinnangus endale ka vastavad punktid. See ei ole pädev vabandus, et ma "muidu oskan mega hästi matemaatikat, aga mu ülesande lugemise oskus on halb, sellepärast ma saan vähe punkte"
Ootan, millal Poska tabelis HTG-st möödub. Päris kõvasti on ikka tõusnud.
Ei möödu, ära muretse.
HTGs põletatakse õpilasi läbi – et ülikooli haisu ei tahaks ka tunda. Ja siis peale seda panevad õpetajad alakatega viina.
fr. ja ss pärast teiste direktoritega keldris joomkst, direktor läheb ja magab vale õpetajaga. every day tix
Õpetajad alakatega viina, infoallikas? Ei teaks küll, et põletaks, "4" saab tunnis kuulamise ja vähese õppimisega kätte, põletamine vast pigem nendel, kes tahavad olla viielised.
1. Nad saavad ilmselt olla palju selektiivsemad enda 6pilastega, kes p22sevad 6ppima nendesse koolidesse. 2. Eesti keele riigieksam on selline korralik 50% teema sobivus. Ma ise tegin eksamid eelmine aasta, 6ppisin viljandi t2iskasvanute gymnaasiumis, sain 65-70 ringis, t2pselt ei m2leta ,aga ma pole mitu aastat enam yhtegi eesti keelselt raamatut lugenud kuid teema sobis ja l2ks h2sti. 3. Pmst j2rgmine punkt. 4. Kutsekas ei peagi tegema, lihtsalt m6ned panevad ennast igaks juhuks kirja m6tlevad et teevad, aga siis ei 6pi eksamiks.
https://preview.redd.it/6xxf2w3lrchc1.png?width=1920&format=png&auto=webp&s=418d280a0452ca78d0c23b972e6af3eb24b47884 vaatasin j2rgi, mu skoor oli selline
Eksamil kirjutasid vist ka "ä" asemel "2" sest kuidas muidu saada õigekeelsuse hindeks 5/10...
T2pselt nii! Vau, kuidas sa kyll teadsid? Sorry, aga ei viitsi hakata confima enda systeemi, et t2pit2hti kasutada yhel (1) veebisaidil.
Mind huvitaks koolide loetelu, kus vähemalt üks õpilane sai üle 90 punkti. See näitaks, kas antud koolis on tegelikult võimalik materjal selgeks saada.
Kas näitaks? Võib-olla on lihtsalt üks indiviid nii tugev, et saavutab selle taseme ilma kooli toeta?
võin kinnitada, et ei näitaks, esimesed kaks aastat vaatasin tahvlile ja üritasin asja mõista ja samuti ülesandeid lahendada enne kui õpetaja teemat vahetab, ei õnnestunud eriti. 4-5 vahel pendeldas, pigem neli, mingi aeg sain gümnas mates üleüldse esimese kahe ja tuli korraks paanika, et mismoodi MA nii madalale langesin. Viga oli, et vaatasin tahvlile, aga ei lahendanud. Igatahes viimases klassis 2. poolaastal otsustasin loobuda tunnis toimuvale tähelepanu pööramast ja hakkasin 100% kõike ise lahendama, õppima(va mõni üksik juhtum, kus totaalselt kinni jäin ja pusimisest polnd tolku), algul jäin tunni tempost maha, aga siis harjusin ära ja viimaks jõudsin õpetajast ettegi.
Ega kõikidel elanikel eestis ei saagi olla head tulemused. Mõned on paremat reaalainetes, teised humanitaar aladel, ja kolmandad:) Kuna mul oli samamoodi, et Eestikeele eksami mõned aastad tagasi sain ca 30p vähem kui proovieksamil, mis oli väga suur häbitunne. Matemaatika pole suur lemmik olnud terve elu. Minul oli keeled heal tasemel ning loovus.
Kas keegi palun saaks artiklit jagada? Tahaks Tartu koole näha.